Eesti noorte pornolembus kujundab nende ootusi välimuse suhtes ning mõjutab seeläbi väärtushinnanguid. Avaliku ruumi pornostumine aga võrdsustab naise tema kehaga, väidavad teadlased.

81 protsenti noortest vaatab pornot mitu korda nädalas, selgub Tartu ülikoolis 2003. aastal tehtud uuringust. Sagedamini teeb seda iga kümnes 15–19-aastane noor, kirjutab Eesti Päevaleht.

Lapsed hakkavad järjest varem tunnetama ühiskonna ootusi nende välimuse suhtes ning ideaalsete kehade demonstreerimine meedias mõjutab noorte enesehinnanguid, nentis Helsingi ülikooli teadlane Sari Näre.

Tugev seksuaalse alatooniga pilt tungib järjest rohkem pornoajakirjadest avalikku ruumi, reklaami ja meediasse.

"See, mida näiteks reklaamides näeme, pole otse porno, kuid tunneme ära selle stsenaariumi, mis meile visandatakse," ütles Tartu ülikooli lektor Raili Põldsaar.

"Poolpaljad naised on muutunud virtuaalseks tapeediks ning me isegi ei märka seda enam, sest see, mis varem oli porno, on nüüd jõudnud moelavadele, muusikavideosse ja tavalisse ellu."

Põhjala ministrite nõukogu Eesti esinduse juhataja Kalli Klementi meelest tuleb vahet teha pornol, erootikal ja avaliku ruumi pornostumisel.

Miks peaks noored, sageli rinnakad tüdrukud näitama oma poosiga, et nad alluvad mehele, kes võib neid võtta ja teha nendega mida iganes, küsib Klement. Tema sõnul on see tagasiminek vanade soorollide juurde, kus mehel on võim naise üle.

Reklaamitakse eelkõige kolme naisetüüpi: iharat beibet, perenaist ja lihtsalt rõõmsat tüdrukut, nendib kunstnik Piret Räni. Perenaise suurim rõõm peaks olema puhas pesu ja heameel mehe töö üle. Lihtsalt rõõmsat tüdrukut näeb näiteks õppemaksureklaamis.

"Seevastu ihar beibe on prostituuti esindav naine - ilus, ihaldatav, armastab meeletult asju ja on nende eest valmis anduma," sõnab Räni. "Nii kujundatakse "õige" naise visuaali, kelle ideaaliks on keha ja see täidab ka tema minapilti."