Kes on laulupeol käinud, see teab kui täis on bussid pärast kontserti või proove. Aga bussis võib ka midagi head juhtuda. Nagu minul juhtus.

Laulupeo peaproov oli just lõppenud ja buss oli inimesi täis, nii et ei mahtunud üldse liikuma. Suures saginas olin kaotanud ka oma sõbrannad, nii et pidin üksi seisma võõraste inimeste keskel. Polnud mitte kellegiga juttu ajada. Buss peatus ja peale tuli veel inimesi. Lõpuks olid kõik inimesed nii tihedalt üksteise vastu surutud kui võimalik.

Järsku tundsin, et mu seelikut sikutatakse ülespoole. Mõtlesin, et keegi kogemata tegi, sest buss oli ju nii täis. Tõmbasin seeliku allapoole tagasi. see oli pikk rahvariideseelik. aga ei midagi, seelik kisuti jälle ülespoole. Mõtlesin, et mis see nüüd on. Seelik oli aga juba tagant peaaegu täiesti ülesse tõmmatud. Järsku surus keegi oma käe mu seeliku alla. Võpatasin tugevalt. Seeliku all olid mul veidi üle põlve ulatuvad valged sukad ja valged stringid. Nüüd lükkas see keegi oma käe mu stringide vahelt sisse ja hakkas oma näppu minus kiirelt liigutama. Nüüd tahtsin ümber pöörata, et näha kes see siis on. Pöörasin end ümber ja nägin! Minust umbes aasta või kaks vanemat poissi. Ta oli mulle võõras aga ta pilk...

Tema pilgus oli selline iha, et ma ei suutnud vastu panna ja temast loobuda. Me tahtsime üksteist nüüd ja kohe. Mu seelikul oli külje peal väike kinnitamiskoht. Keerasin veidi seelikut et külje koht jäi ette ja tegin kinnituse lahti. Ta kiskus mu seeliku kohe allapoole. siis avas ta oma püksi nööbi ja see mida ma nägin... Ma polnud kunagi varem midagi nii head ja ahvatlevat näinud. Ta lükkas mulle sisse ja hakkas vaikselt liigutama. järsku tegi buss järsu kurvi ja terve bussitäis rahvast oigas. Ka meie oigasime aga mitte samal põhjusel kui ülejäänud inimesed. Siis tuli veel üks kurv ja ma oigasin uuesti, sest inimmass surus meid nii kokku, surus ta nii sügavale minusse. Järsku pidurdas buss järsult. Pidin peaaegu karjatama. Uksed avanesid ja bussi tuli veel rohkem inimesi. Mõned läksid muidugi maha ka, nii tekkis jube tunglemine. Selles segaduses poleks keegi meid avastada saanud seepärast hakkas ta järsku kõvasti end minusse tõukama. Ma liigutasin kogu aeg hoolega puusi vastu. Tempo läks järjest kiiremaks ja kiiremaks ja siis järsku saime mõlemad orgasmi. Ma pidin kogu aeg ennast nii palju tagasi hoidma, et mitte kohe mõnust karjuma hakata.

Ta võttis oma riista mu tupest välja, pani tagasi püksi ja ütles et ta läheb kohe selles peatuses maha. Ma nägin, et buss ligines ühele peatusele just. Ma olin hirmul, et kas ma ei saa siis enam elu sees midagi nii head tunda. Võtsin kiiruga pliiatsi ja kirjutasin oma telefoninumbri. Andsin selle talle ja sosistasin helista mulle! Ta noogutas ja naeratas mulle. Varsti tuli ka minu peatus. Läksin maha ja leidsin oma sõbrannad üles. Nad olid imestunud ja küsisid miks ma nii kavalalt naeratan ja näost õhetan. Vastasin, et ei midagi.

Bussis oli jube palav. Olin õhtul kodus ja igavlesin. Bussijuhtumist oli möödunud umbes nädal ja olin kaotanud lootuse, et teda veel kunagi näen, kui järsku telefon helises. See oli tema! Ta ütles mulle tsau, kus sa hetkel oled. Vastasin, et oma kodus. Ta küsis veel, kus sa elad ütlesin, et Pärnus. Ta ütles mulle õrnalt, et ka tema on praegu seal, nimelt puhkamas. Ta sosistas: tule ruttu rannahoone juurde randa. Läksin ja saime temaga rohkem tuttavaks ja lõpuks keppisime riietuskabiinis. Ta ei ela Pärnus, aga nüüdsest peale kohtume alati kui võimalik ja naudime üksteist.